Taheva Sanatooriumi ajalugu
1926
Töö- ja Hoolekandeministeerium avas Taheva mõisas Vigaste Lastekodu.
Vigaste Lastekodu avamise tõenäoliseks põhjuseks oli see, et pärast sõdu (I Maailmasõda ja Vabadussõda) oli Eesti Vabariigis tekkinud suur hulk vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsi. Asutuse nimi viitab asjaolule, et lapsed olid invaliidistunud.
1927
Vastloodud asutusest viiakse ära invaliidistunud lapsed ja asemele tuuakse tuberkuloosi põdevad lapsed. Vigaste Lastekodu nimetatakse ümber Tiisikushaigete laste kodu-sanatooriumiks. Selle toimingu kohta on säilinud Vabariigi Valitsuse otsus 21. septembrist 1927.a. nr 12965
1935
Toimus tulekahju, mis kahjustas mitmeid mõisakompleksi hooneid, kuid need taastati mõne kuu jooksul.
1937
Ehitati juurde tunnustatud arhitekt Alar Kotli poolt projekteeritud kaks hoonet (praegune hooldekodu osakonna hoone ja elumaja), milles asusid pesuköök ja personali eluruumid.
1944
Sõjakeerise lahingute käigus hävis tulekahju läbi Taheva mõisa peahoone, milles asus Taheva Lastesanatoorium. Sõjajärgsel perioodil eraldas valitsus raha mõisahoone taastamiseks, kuid kahjuks ainult plaaniks see jäigi.
Lastesanatoorium jätkas tööd mõisa kõrvalhoones (mõisa valitsejamaja, praegune peahoone), kus olid ravikohad 25-le lapsele.
1947
Hoones teostati kapitaalremont ja seati sisse kanalisatsioon ning veesüsteem.
1949
Hoonele ehitati juurde kinnine rõdu, mis sai lastele magamisruumiks.
1952
Valga Remontkontori poolt ehitati peahoonele peale teine korrus.
1954
Asutus sai esimese transpordivahendi – veoauto GAZ 51. Seni toimus toiduainete vedu Valgast hobuste ja juhuslike autodega.
1957
Ruumikitsikusest pääsemiseks ehitati peahoonele juurde puidust rõdu (lammutatud 2009. aasta renoveerimise käigus)
1959
Esimeses 1937. a ehitatud kõrvalhoones (praegune hooldekodu osakond) teostati remont ja avati teine ravikorpus. Likvideeriti sanatooriumi abimajand. Sanatooriumile jäid aiand, seakasvatus ja hobused. Osa abimajandi maadest anti üle Hargla kolhoosile ja osa maad jäeti sanatooriumi käsutusse aiandi ja pargi tarbeks ning töötajate köögiviljamaaks. Töötajate elutingimuste parandamiseks ehitati kaks kahepereelamut.
1961
Korraldati ümber laste ravi ja vastu hakati võtma vaid koolieelikuid, sest lastele ei olnud võimalik tagada õpet. 1. jaanuarist 1964 sai sanatooriumist 100 kohaga lasteraviasutus.
1964-65
Ehitati uus katlamaja. Hooned said keskkütte ja sooja vee.
1969
Valmis juurdeehitusena uus köök ja söögisaal.
1975
Valmis eraldi tiivana juurdeehitus, kus nooremad ravialused lapsed said endale avarad mänguruumid ja magamistoad. Valmis töötajatele 12-korteriline elamu.
1985
Hakati ravialuseid võtma vastu vahetuste kaupa. Vahetuse pikkus oli 2-3 kuud ja see olenes ravialuste tervisest.
1987
Alustati aiandi ja majapidamise taastamistöödega.
1993
Asutati sanatooriumi juurde lastekodu, mille esimesed kasvandikud toodi üle suletud Hellenurme lastekodust.
2004
Taheva Lastesanatoorium lõpetas oma tegevuse Valga Maavalitsuse hallatava riigiasutusena Valga maavanema korraldusega 25.02.2004. a. 1. jaanuarist 2005. a. Taheva Lastesanatooriumi funktsioonid, töötajate töölepingud nendest tulenevate õiguste ja kohustustega ja varad anti üle Taheva vallale, kes moodustas Sihtasutuse Taheva Sanatoorium. Riigieelarvelise eraldise toel vahetatakse välja katlamajas katel ja minnakse õliküttelt üle haluküttele.
2005
Alustab tööd SA Taheva Sanatoorium kahe osakonnaga: lastekodu osakond ja üldhooldekodu osakond ning teadmisega, et lastekodu osakond suletakse 1. jaanuar 2007.a.
2006
20. oktoobril täitusid kõik hooldekodu osakonna 40 kohta. Alustatakse pikaajalistele töötutele tööharjutuse ja tööpraktika teenuse osutamist.
2007
Sügisel avati kõrvalhoones asenduskodu osakonna noortekorter.
2008
01. veebruaril väljastatakse Valga maavalitsuse poolt SA-le Taheva Sanatoorium tegevusluba asenduskodu teenuse osutamiseks kolmekümne kohaga kehtivusajaga 5 aastat. Aprillis avati päevakeskus igapäevaelu toetamise teenuse tarbeks kaheksale kliendile. Hooldekodu osakonna alumises hoones toimub elektrisüsteemi renoveerimine ja ruumides sanitaarremont. Toimusid elektrisüsteemi ehitustööd Eesti Energia ettevõtmisel.
2009
Erihoolekandeteenustele lisanduvad kaks toetatud elamise teenuse kohta.
25. mail algavad peahoone renoveerimise tööd, mis kestavad kuni 31. oktoobrini. 10. augustil said valmis asenduskodu osakonna ruumid.
2013
Toimus ettevalmistus EQUASS sotsiaalteenuste kvaliteedimärgi taotlemiseks.
2014
Sihtasutusele omistati EQUASS kvaliteedimärk ajavahemikuks 17.06.2014 – 17.06.2016.
2015
Asutusele anti tegevusluba töötamise toetamise teenuse osutamiseks kuni 10-le kliendile. Alustati teenuse osutamist.
Asutuse juhid läbi aastate
1926-27 peaarst Mihkel Ostrov
1927-40 peaarst Henn Kalamees
1940-43 peaarst Voldemar Sander
1943-44 peaarst Erika Pärdi
1944-48 peaarst Nikolai Kornev
1948-50 peaarst Ljubov Larionova
1950-51 peaarst Ella Limberg
1951-52 peaarst Robert Selg
1952-87 peaarst Linda Soots
1987-2005 peaarst Heli Rasva
2005-2012 sihtasutuse juhatuse liige Eve Ilisson
2012- 2018 sihtasutuse juhatuse liige Janika Ploom
2018 – 2021 sihtasutuse juhatuse liige Jane Kask